Saatana tosin!

13 aastat on ühele lapsele parasjagu põnev aeg: lasteaed on ammu unustatud, kool pooleli, mõni huviringki juba kirjas ning uued sõbrad leitud, enne kui tuleb murdeiga ja algab uus etapp… 13 on muidu ka mõnus number! Muinasjuttudest kuni filmini “Reede 13” - tegemist on märgilise kombinatsiooniga. HÕFFile on 13 sünnipäevanumber ja ka muutuste number.

Olen HÕFFiga üles kasvanud, olnud viimased seitse aastat festivali tegevjuht või kunstiline juht. Kõik kevaded, mida lähiminevikust mäletan, on tulnud maailma kõige parema filmifestivaliga maailma kõige mõnusamas mudapealinnas. Olen lõpmata tänulik armsaks saanud linnale, festivalile ja väsimatule tiimile (ja maailma parimale programmijuhile Helmutile), kultuurimajale, toetajatele ja publikule, kelleta ei oleks ka HÕFFi. Olen tänulik tegevjuht Martinile, kes lubab mul ühise tervitusteksti asemel kirjutada hüvastijätukirja, ning Anne Vetikule, kes on vastu võtnud uue kunstilise juhi koha. Anne on kultuuriteadlane, ja mis olulisim: HÕFFi pikaaegne fänn. Temast kuulete rohkem temalt endalt juba üsna pea! Mina kasvan aga edasi New Yorgis, kus olen žanrifilmifestivali “What The Fest!?” kunstiline juht.

HÕFF toob aga kevade nagu ikka! Kavas on filme igale maitsele ning Flaami fookus on HÕFFile kohaselt üllatav ja omapärane. Retrosaal on oma kanna kinnitanud ja kes ennast selle seanssidega kurssi ei vii, kahetseb! Avafilmi “Märulikool” rahvusvaheline esilinastus koos külalistega on korralik annus värvi, pulli ja tõsiselt ägedat filmitegemist. Peale selle veel peod nii reedel (vampiirid tantsivad kuursaalis!) kui ka laupäeval (Meister Jaan Africas!) - see kõik lubab taas maailma parimat festivali maailma kõige mõnusamas mudapealinnas.

Long live HÕFF!
 
Maria Reinup
Martin Ruus
 
Introducing Anne Vetik

HÕFFi uudiskiri

Kõige värskem festivali info

Tagasi